Koolitus "Kas minu laps on kooliks valmis?"
Koolituse ajaline kestvus on 6ak/h
Kas minu laps on kooliks valmis?
Koolitus lapsevanematele: Mis on koolivalmidus ja kuidas last kooliks ette valmistada?
Sageli on lapsevanemad lapse viimastel lasteaia-aastatel mures, kas nende laps on valmis kooli minema. Kas tema areng on eakohane, kas laps on omandanud kõik vajalikud oskused ning milliseid võiks veel kujundada? Koolivalmidus koosneb mitmest aspektist ning mitte ainult oskusest lugeda, arvutada, joonistada. Lapse koolivalmiduse toetamisel on vaja mõelda nii lapse füüsilise, sotsiaalse kui ka vaimse arengu peale, et koolilapseks saamine sujuks lapsele ja perele rõõmsalt ja stressivabalt.
Koolituse eesmärgiks on anda ülevaade koolivalmiduse erinevatest aspektidest ja nende olulisusest ning pakkuda erinevaid võtteid ja vahendeid lapse koolivalmiduse toetamiseks.
Koolitus on suunatud lapsevanematele, kuid koolitusest saavad kasu ka teised haridus-, sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna spetsialistid.
Õppe maht: 6 akadeemilist tundi (6 x 45 minutit)
Koolituse teemad:
- koolivalmiduse mõiste, teoreetiline taust, koostöö lasteaiaga, koolikohustuse edasilükkamine;
- lapse füüsilise arengu toetamine (sh peenmotoorika arengu toetamine, silma-käe koostöö);
- lapse sotsiaalse ja psühholoogilise arengu toetamine;
- lapse vaimse arengu toetamine:
- lapse psüühiliste protsesside (taju, mälu, tähelepanu, mõtlemine) areng, arendamise võimalused ja võtted;
- kirjaliku kõne eeloskuste omandamine;
- lugema ja kirjutama õppimine;
- arvutama õppimine;
- lauamängude mängimise vajalikkus, sobivate mängude tutvustamine;
- lapse kodus õppimiseks sobiva keskkonna loomine;
- võimalikud raskused, mis võivad koolis esineda ja nende vältimine.
Õpiväljund
Koolituse läbinu:
- teab koolivalmiduse erinevaid aspekte;
- oskab toetada lapse füüsilist arengut, sealhulgas lapse käe ja silma koostööd, peenmotoorikat;
- oskab kasutada õpitud võtteid lapse psühholoogilise ja sotsiaalse arengu toetamiseks;
- teab, mis on kirjaliku kõne eeloskused, kuidas nende arengut kodus toetada;
- oskab last toetada lugema, kirjutama ja arvutama õppimisel;
- mõistab lauamängu mängimise vajalikkust, on tutvunud erinevate sobivate mängudega;
- on teadlik raskustest, mis võivad koolis tekkida.
Koolitaja Karin Järv
Rõuge Koostöökeskuse REH meeskonna eripedagoog, Rõuge Põhikooli eripedagoog. Varasemalt töötanud lasteaias tasandusrühma õpetajana ja eripedagoogina.
Oma töös pean oluliseks varajast märkamist ja sekkumist. Mida varem tegeleme vajalike oskuste õpetamisega, seda suurem on võimalus vältida tulevikus tekkivaid raskusi. Arenguliste erivajadustega lapsed kogevad sageli õppimisega seotud tegevustes ja mängudes ebaedu, sest neil ei õnnestu tegevused vajalikul määral ning nad ei täida täiskasvanute ootusi. See omakorda pärsib õppimise soovi. Kui laps saab tegutseda talle jõukohasel tasemel kogeb ta edu ja positiivseid emotsioone. Õpetajate ülesanne on pakkuda ka AEV lapsele jõukohaseid tegevusi, et laps saaks rühma igapäevategevustest osa võtta ja tunneks ennast rühma võrdse liikmena. Enim vajab laps aga mõistmist ning teadmist, et ta on hoitud ja armastatud just sellisena nagu ta on.
Küsi hinnapakkumist